Ungurmuiža

Ungurmuiža

Objekti kirjeldus

Ungurmuiža on 18. sajandi puithoonete harmooniline ansambel. See on ümbritsetud hiiglaslike tammede poolt ja sel on Läti kultuurimälestiste hulgas oluline koht. Mõis ehitati 1732. aastal parun von Kampenhauseni perekonnakoduks ja see on praegu ainus barokne puithoone Lätis. Ka 18. sajandi seinamaalingud on ainulaadsed.

Tammede ja pärnade all asuv mõis – see on Ungurmuižasse tulles esimene ettekujutus. Tundub, et see koht on imeväel saatuse tormidest pääsenud. Kuid see ei ole vaid maastiku ja ehituskunsti harmooniline kooslus, mis erilisi tundeid tekitab ja Ungurmuižale erakordsuse tunde annab. Siin valdab ka see õhkkond, mille lõi vaimne keskkond, mille meeleolus Ungurmuiža ehitati ja kuidas see kuni Esimese maailmasõjani elas.

Ungurmuiža ehitati mitte luksusega uhkeldamiseks, vaid ümbritsevasse keskkonda sulandumiseks, austades vanu traditsioone ja praktilisust. See oli kindralleitnant Balthasar von Kampenhausenile ja tema abikaasale mõisa ehitades oluline. Ungurmuiža härrastemaja oli üks esimesi suuri barokkhooneid, mis Vidzemes pärast laastavat Põhjasõda ehitati. Hoone arhitektuur, mansardkatus ja vahekorrus said esimeseks Vidzemes leiduvaks ehitusnäiteks, seda kuni 18. sajandi lõpuni. Limbaži maalikunstnik Georg Dietrich Hinch muutis maja interjööri (sealhulgas pööningu) lõputuks ja terviklikuks maalide maailmaks, kus kõik on mõõdukas, kooskõlas ja harmooniline.

Täna on mõisas avatud ajaloonäitus, giidiga ekskursioonid, toimuvad kunsti- ja muusikaüritused. Avatud on külalistemaja ja Ungurmuiža restoran.

Projekti käigus tehtud parandused

Projekti käigus renoveeriti Ungurmuiža vana jääkeldrit, paigutades sinna graanulküttekatla ja graanulihoidla. Teine korrus ehitati välja majapidamisvajadusteks. Härrastemajja ja vanasse koolihoonesse paigaldati küttesüsteem, mis võimaldab Ungurmuižal ka sügis- ja talveperioodil oma teenuseid täielikumalt pakkuda.

Koostati kaks püsinäitust – Ajalooline näitus ja Elav näitus. Tsüklilise näituse raames korraldati mitmeid baltisaksa teemalisi seminare.

Investeeriti 537 800,81 eurot. Neist: ERFi rahastus 198 401,64 eurot; omavalitsuse ja riigieelarve rahastus 339 399,17 eurot.

Projekti viis ellu Pārgauja piirkonna omavalitsus.