Daugavpilsi kindluse inseneride arsenal ja bastioni eskarbimüür

Daugavpilsi kindlus on ainulaadne riikliku tähtsusega arhitektuuri- ja kultuuriajalooline mälestis, mille pindala on üle 150 hektari. See on Euroopa viimane bastioni tüüpi kindlus, linnulennult vaadatuna meenutab see päikese, tähe, kilpkonna või isegi nahkhiire kuju.

Kindluse ehitamist alustati 1810. aastal Napoleoni Vene impeeriumi sissetungi ettevalmistamiseks. 1812. aastal elas veel lõpetamata kindlus edukalt üle tuleproovi, tõrjudes Napoleoni armee esimesed rünnakud.

Kuni 19. sajandi keskpaigani oli Dünaburgi kindlus üks Vene impeeriumi 1. klassi kindluseid, kuid juba selle ehitamise ajal hakkas see oma tähtsust kaotama, muutudes 2. klassi kindluseks. 1897. aastal sai sellest Dvinski kindlus-ladu. Selleks ajaks, kui kindlus 1878. aastal valmis sai, oli see juba vananenud ja sellest sai Euroopas viimasena ehitatud bastioni tüüpi kindlus.

Kindluse peamine vall on üle 3 kilomeetri pikk ja koosneb 19. sajandi erinevatest kindlustustest, sealhulgas 8 bastionist. See on 11-13 meetri kõrgune ja umbes 25 meetri paksune. Peamises vallis on neli monumentaalset väravat – Nikolai, Mihaili, Aleksandri ja Konstantini väravad. Need said nime imperaator Aleksander I ja tema vendade suurvürstide Nikolai, Mihhaili ja Konstantini järgi.

Üks kindluse hoonetest on seitsmes bastion ehk viiekandiline muldkindlustus, millel olid kaitseks ja laskemoona ladustamiseks vallid ja maa-alused ruumid ehk kasematid. Need asuvad Daugavpilsi Mark Rothko kunstikeskuse vastas. Eskarp on suurtest kiviplokkidest ehitatud müür, mis tekitab vaenlase poolele kaitsevalli.

Kuni Esimese maailmasõjani asusid ja töötasid Daugavpilsi kindluses Vene keiserliku armee garnisonid. Kokku võis siin viibida kuni 6000 inimest. 1920. aastal paigutati siia Läti armee Zemgale 4. diviisi kolm jalaväeüksust – 10. (Aizpute), 11. (Dobele) ja 12. Bauska rügement, samuti üks kerge suurtükiväerügement. 1940. aastal paigutati Daugavpilsi kindlusse Punaarmee üksused. Teise maailmasõja ajal rajati silla kindlusse (Daugava vasakul kaldal) juudi geto, kuhu paigutati umbes 14 000 vangi kogu Daugavpilsi ümbrusest. Kindlustuse territooriumile rajati ka nõukogude sõjavangide laager. 1948-1994 tegutses kindluse territooriumil Daugavpilsi sõjaväelennunduse inseneride kool.

Kindluses on 80 hoonet ja 10 tänavat ning tänapäeval elab siin üle 1000 inimese – see on üks linna elamurajoonidest.

Ajalooliselt kasutati kindluse inseneride arsenali hoonet relvastuse, kindlustus- ja sapööride tegevuse tööriistade valmistamiseks ja parandamiseks (hoones asusid valukoda, joonistustöökoda, mudeliruum ja muud töökojad), siin ladustati kahureid ja muud laskemoona, pontoonide puitu ja lõuendit. Nõukogude ajal kasutati hoonet õppetöökojana ja sinna ehitati autogaraažid. Praegu hoonet renoveeritakse, et siia rajada tehnilise ja tööstusdisaini keskus.

Daugavpilsi tehnilise ja tööstusdisainikeskus „Inseneride arsenal“ on Latgale suurim mootorsõidukite näitus. See on ainulaadne retrotehnika ja tarbedisaini näituseplatvorm, mis rajati Daugavpilsi kindlustuse 19. sajandi ajaloolisse hoonesse.

„Inseneride arsenalis“ on neli näitusepinda kogupinnaga 2500 m2: tööstusdisaini ajalugu ja eritehnika, nõukogudeaegsed autod, mootorsõidukid ja lääne retroautod. Daugavpilsi tööstuspärandile on antud eriline koht. Koos jutustab see kõik loo piirkonna, Läti ja maailma tehnika ja disaini arengust.

Inseneride arsenali välisfassaadi, katuse ja heakorrastustööd ning siseruumide restaureerimine on lõpetatud ning avati tehnilise ja tööstusdisaini keskus „Inseneride arsenal“.

Ajaloolisse hoonesse rajati uued kommunaalvõrgud – veevarustus, kanalisatsioon, elektrivarustus, turvasüsteem. Üks edukamaid lahendusi on kõrgendatud põranda ehitamine, mis võimaldab kõik kommunikatsioonid põrandakatte alla peita, säilitades seega võimalikult palju hoone seinte ajaloolisest väljanägemisest.

Sealsamas läheduses restaureeriti ka bastioni seitsmenda eskarbi müür. See oli mitmel pool puujuurte tõttu kahjustada saanud ja hüdroisolatsiooni puudumise tõttu minema uhutud.

Bastioni eskarbi seinte restaureerimine annab bastionile atraktiivsema väljanägemise ja võimaldab külastajatel läbida uue vaatamisväärsuste marsruuti mööda kindluse vallikraavi, piki eskarbimüüri, mida varem ei olnud. 

Investeeriti 4 393 364,93 eurot. Sellest ERFi rahastus 3 253 471,29 eurot, riigi ja omavalitsuse rahastus 1 139 893,64 eurot.

Projekti viis ellu Daugavpilsi linnavolikogu.