Kontsertide aed „Puhu, tuul“ ehk „Pūt, vējiņi!”

1964. aastal ehitati Liepājasse Jūrmala parki arhitekt Pēteris Milzarājsi projekti järgi uus lava, millele anti nüüdseks legendaarseks saanud nimi „Puhu, tuul“. Lisaks Jūrmalas asuvale Dzintari kontserdisaalile oli „Puhu, tuul“ tol ajal ainus katusega kontserdisaal.

Kontserdilava sai kiiresti suviste festivalide, kontsertide ja kultuuriürituste populaarseks toimumiskohaks. Juba lava avamisaastal toimus siin esimene suur popmuusika festival, mis tõi kokku kõigi kolme Balti vabariigi esinejad. 1967. aastal sai traditsiooniline lavamuusikaüritus Läti muusikaajaloos legendaarse nime „Liepājas dzintars“ ehk „Liepāja merevaik“.

1970ndatel ja 1980ndatel olid kontserdilava „Puhu, tuul“ ja festival „Liepāja merevaik“ üksteisega juba täiesti kokku sulandunud. Seal olemine ei olnud mitte vaid auasi, vaid ka vajadus. „Liepāja merevaik“ muutus kiiresti kohalikust kodumaisest konkursist kogu Läti popmuusika peegliks, tehes noored talendid äratuntavaks ka väljaspool meie riigi piire. „Puhu, tuul“ lava vallutasid kiiresti loomingulised noored, mitteametlike liikumiste esindajad, muusikud ja kuulajad kogu riigist, andes festivalile erilise ning ainult „Liepāja merevaigule“ iseloomuliku vabaduse vaimu ja nõukogude aastatel tohutult vajaliku loomingulise kogukonna õhkkonna. Nende hulgas on sellised muusikud nagu Imants Kalniņš, Raimonds Pauls Mārtiņš Brauns, Zigmars Liepiņš Aivars Hermanis, Igo, Jānis Lūsēns, Uldis Marhilēvičs, Žoržs Siksna ja bändid Līvi, Zodiaks, Sīpoli, Odis, bet bet, Prāta vētra, The Satellites, Time After Time, Zig Zag, Hospitāļu iela jm.

Pärast vabariigi taasiseseisvumist esinesid laval peaaegu kõik Läti popmuusika esinejad, samuti sellised suured muusikud nagu Jan Gilan, Slade, Suzi Quatro, Mango Jerry, Kim Wilde, Londoni gospelkoorid jne. Samal ajal toimusid kontserdilaval ka kohalikud vabaõhupeod ja -etendused, kontserdid ja huumorietendused. Aeg aga sai vahepeal lava ehitisest jagu ja „Puhu, tuul“ pidi kannatlikult oma taassündi ootama.

2022. aasta mail avatud renoveeritud kontserdiaed „Puhu, tuul“ on Liepāja eksklusiivne ja kaasaegne kultuuriruum. See asub mere ja ajaloolise kesklinna vahel Liepāja Jūrmala pargi territooriumil, on linnaelanikele laialdaselt ja mugavalt kättesaadav ning külastajatele atraktiivne.

See on oluline osa Liepāja vaimsest kultuuripärandist, millel on Läti kultuuri ja muusika ajaloos hindamatu tähtsus.

„Puhu, tuul“ on nii Liepāja kaasaegne kultuurisündmuste toimumispaik kui ka mõtteviis, muusika ja vabaduse tempel. See on uue aja sümbol, mil kultuur oli Läti rahva eneseteadvuse arendamise oluline vahend. „Puhu, tuul“ on alati olnud julge koht ja selliseks jääb see ka edaspidi.

Kontserdiaia kauaoodatud rekonstrueerimise eesmärk oli taaselustada Liepāja muusikapealinna enam kui sajandivanune suvefestivalide ja kontsertide traditsioon, seekord aga kaasaegsema heliga ja suuremas mastaabis.

Juba mai keskpaigast viib tee kontserdiaeda „Puhu, tuul“ läbi Läti muusika kuulsuste allee, kus on välja pandud kokku 64 muusiku ja ansambli autahvlit. Neist 42 on muusikute peopesakujutiste pronksivalu, 15 on praeguste ja endiste ansamblite tahvlid ning 7 on tähtedega märgistatud tahvlid neile muusikutele, kes selle kuulsuste allee rajamise ajal olid juba manalateele lahkunud. Kontserdiaia vastas asub keskkonnaobjekt ja kohtumispaik „Kummituste puu“, kus saab iga kell maha istuda ja ühe nupulevajutusega Läti legendaarse rokkbändi Līvi populaarseimaid lugusid kuulata.

Kontserdiaia „Puhu, tuul“ rekonstrueerimisprojekti ja ümbritseva territooriumi parandamisprojekti elluviimisel säilitati objekti ajalooline asukoht, funktsionaalsus ja kasutus ning tehniline kontseptsioon, aga rajati kontsertide, etenduste ja muude avalike ürituste korraldamiseks ette nähtud uus kompleks, kus on kokku 1400 istekohta.

Projekti arhitekti Mikus Lejnieksi juhendamisel ehitati kontserdiaeda akustilistest puitpaneelidest seinte ja kõrgemale tõstetud katusega suurema lava, ehitati uus kahekorruseline garderoobihoone ning vaatajatele rajati mugavam juurdepääsu, lõimides selle Jūrmala pargi kogu territooriumiga. Kunstnikele aga loodi kaasaegsetele nõuetele ja standarditele vastavad mugavad tingimused. Kontserdiaia interjöör loodi vastavalt arhitekt Agris Padelis Līnsi välja töötatud siseruumide ja aiaterritooriumi disainkontseptsioonile.

Investeeriti 2 306 438 eurot. Neist: ERFi rahastus 800 000,00 eurot, riigieelarve toetus omavalitsustele 35 294 eurot ja omavalitsuse kaasrahastus 1 471 144 eurot.

Projekti viis ellu Liepāja linna omavalitsus koostöös ettevõttega SIA Liepājas latviešu biedrības nams.