Ludza keskaegse linnuse varemed
Objekti kirjeldus
Ludza suur ja väikese järve vahelisel kõrgel kaldal asuva Ludza linnuse punased müürid on juba ammustest aegadest saadik olnud üks Läti maalilisemaid vaatamisväärsusi. Keskaegne kivilinnus on Ludza linna visiitkaart ja riikliku tähtsusega arheoloogiamälestis. See asub Ludza kirikumäe kõrval koos oma nende hoonetega, mis on osa Ludza vanalinnast kui linnaehituse mälestisest, mille ümber vanalinn tekkis.
Jürgen Helmsi kroonika kohaselt ehitati linnus 1399. aastal, kuid kirjalikes allikates mainitakse seda esmakordselt 1433. aastal kui idapiiri linnust.
Ludza linnus asub linnamäel ja selle pindala on umbes 1,5 hektarit. Liivi ordumeister Wennemar von Brüggenei ehitas lossi hallist paekivist ja punastest tellistest ning kaunistas selle mustade glasuuritud tellistega. Kompleks koosneb kahest osast – pea- ja eeslinnusest. Eeslinnus on ebakorrapärase kolmnurkse kujuga. Põhilinnus, millel on ristkülikukujuline kuju ja põhjaküljel suur ruudukujuline torn, asus eeslinnuse loodeosas.
Linnust on püüdnud vallutada Venemaa tsaar Ivan Julm, Poola kuningas Stefan Bathory ja Rootsi kuningas Gustav Adolf. Kuigi linnusemüürid on säilinud fragmentidena, avaldab linnuse ansambel endiselt oma suursugususega muljet ja on isegi kaugelt selgelt nähtav.
Projekti käigus tehtud parandused
Projekt hõlmas arheoloogilisi ja geotehnilisi kaevamisi, mille käigus paljastati 1976. aastal arheoloogiliste kaevamiste käigus peapalee sisehoovis välja kaevatud õuesillutis. Koostati Ludza linnusevaremete paljastatud müüride konserveerimise ja linnamäe territooriumi heakorrastamise ehitusprojekt ning Ludza linnuse varemetes tehti konserveerimistöid. 2021. aastal linnamäe territoorium heakorrastati, sealhulgas paljastatud müürid konserveeriti ning ehitati kirikumäge ja linnamäge ühendav jalakäijate sild.
Investeeriti 634 499,34 eurot. Sellest ERFi rahastus 425 000,00 eurot, riigi ja omavalitsuse rahastus 209 499,34 eurot.
Projekti viis ellu Ludza piirkonna omavalitsus.
Lahtiolekuaeg
24 tundi
