Cēsise keskaegne linnus
Objekti kirjeldus
800 aasta jooksul on Cēsise keskaegne linnus muutnud nii oma tähendust kui ka välimust. Linnuse ehitasid mõõgavendade ordu rüütlid, kes seal ka esimesed aastakümned elasid. Oma järgmise omaniku ehk Saksa ordu valitsemise ajal sai linnus kuulsaks kui Liivimaa kõige võimsam kindlus. Linnuses elasid Saksa ordu Liivimaa ordumeistrid ja siin oli ordu ülemvalitsejate iga-aastane kohtumispaik. Cēsise lossi tähendus ja võimsus saavutas enneolematu ulatuse aastatel 1494-1535, kui ordu eesotsas oli major Walter von Plettenberg, kes oli üks Liivimaa silmapaistvamaid poliitikuid ja väejuhte.
Linnus sai oluliselt kannatada 1577. aastal tsaar Ivan Julma armee rünnaku ajal lasid linnuses varjupaika otsinud 300 inimest end püssirohu abil õhku, sooritades enesetapu. Sõjatehnika kiire arenguga kaotas vana linnus oma sõjalise tähenduse, kuid seda kasutati elukohana kuni 17. sajandi lõpuni. Pärast Põhjasõda jäeti loss täielikult saatuse hooleks. Vihm ja külm rüüstas katuseta ehitise järk-järgult ära, samal ajal kui linnarahvas kasutas pakse seinu kivimurruna.
Alles 19. sajandil äratas romantiline liikumine avalikkuse laiema huvi lossi kui minevikku tähistava mälestusmärgi vastu, mis pani aluse linnuse muinsuskaitsele ja uurimistööle. Tänapäeval on Cēsise loss Läti üks erilisemaid kultuuriturismi sihtkohti, mis meelitab oma ainulaadse atraktiivsusega ligi reisijaid kogu maailmast.
Projekti käigus tehtud parandused
Cēsise linnuses viidi ellu seni kõige ambitsioonikam töödeprojekt, tugevdades selle erinevaid osi. Konserveerimistöid tehti läänetorni esimesel, kolmandal ja neljandal korrusel. Esimese korruse ruumis restaureeriti vähemalt 600 aasta vanune müür, tugevdati ajaloolist krohvi ja rajati lehisepuust laudpõrand. Nii esimese kui ka neljanda korruse ruumide aknaavadesse paigutati külastajate ohutuse tagamiseks puidust aknaluugid.
Ulatuslikke konserveerimistöid tehti ka lossi ida- ja lõunatiibades, samuti kabelis ja lõunatornis ehk Pikas Hermannis, mis on ulatuslike konserveerimistööde lõpul külastajatele avati. Torni neljal maapealsel korrusel saab näha multimeedianäitust „Elu püssirohutünnil“. See selgitab Pika Hermanni rolli lossi kaitsmisel ja vestab lugusid ajaloolistest isikutest, kes kunagi tornikeldris asuvas vanglas vangis olid.
Projekti raames renoveeriti ka jalakäijate sild ja vana ehtekoda, külastuskeskus sai uue välisukse ning eeslinnuse läänetorni ümber ehitati tulevaste konserveerimistööde jaoks puidust tellingud.
Endise eeslinnuse territooriumile rajati kaks uut hoonet – multifunktsionaalne varjualune ja käsitööliste töökojad, kus saab suvehooajal kohata erinevate keskajal populaarsete ametite käsitöölisi.
Investeeriti 1 433 649,55 eurot. Neist: ERFi rahastus 950 000,00 eurot; riigieelarve toetus 41 911,76 eurot; omavalitsuse kaasrahastus 441 737,79 eurot.
Projekti viis ellu Cēsise piirkonna omavalitsus.
Aadress
Pils laukums 9, Cēsis, Cēsise piirkond, LV-4101
Lahtiolekuaeg
Maist septembrini: iga päev 10.00-18.00
(Esmaspäeviti on avatud vaid keskaegne linnus)
Sissepääsutasu
Maist septembrini
Lossikompleks (keskaegne linnus, muuseum, näitusemaja, Lademacheri torn)
- Täiskasvanud 10,00 eurot
- Õpilased, üliõpilased, pensionärid (esitades tunnistuse) 6 eurot
- Pered (2 täiskasvanut ja kuni 16-aastased lapsed) 22 eurot
Keskaegne linnus
- Täiskasvanud 6,00 eurot
- Õpilased, üliõpilased, pensionärid (esitades tunnistuse) 4 eurot
- Pered (2 täiskasvanut ja kuni 16-aastased lapsed) 15 eurot
Piletite müük peatatakse 45 minutit enne tööaja lõppu.
Kuidas kohale minna
Keskaegne linnus asub Cēsise ajaloolises keskuses, umbes 10 minuti jalutuskäigu kaugusel Cēsise bussi- ja rongijaamast.
Kui tulete kohale isikliku autoga, arvestage palun Cēsise ajaloolises kesklinnas parkimise ajaliste piirangutega.
Oluline teave
Keskaegse linnuse kompleksi objektid: käsitöökojad; keskaegne köögiaed; keskaegne tegevusala; iidne ehtekoda; läänetorn; lõunatorn.
Giidiga ekskursioonid toimuvad läti, vene ja inglise keeles, need tuleb kindlasti ette reserveerida.
Kontaktandmed
