Teed
-
Liivi tee
-
Ķemeri veetorn

Ķemeri veetorn

Liivi tee

Objekti kirjeldus

Ķemeri veetorn on osa Läti tööstuspärandist, riikliku tähtsusega arhitektuurimälestis ja ainus veetorn Lätis, mis ühendab oma põhifunktsiooni ehk veeteenuste osutamise avaliku kasutamisega.

Pärast Esimest maailmasõda panustas Ķemeri taaselustamisse suuresti arst Jānis Lībietis (1885-1946), kes oli 1928-1944 (paus aastail 1940-1941) oli Ķemeri väävliallikaga raviasutuse direktor. Tänu kuurordi arendamiseks antud riigi rahalisele toetusele ehitati Ķemeris 1920. ja 1930. aastatel üles mitu olulist hoonet, mis on säilinud tänapäevani ja millele on antud kultuurimälestise staatus. Need on suurte Läti arhitektide projekteeritud hooned.

Üks neist on veetorn, mis ehitati nii raviasutuse kui ka 1928. aastal linna staatuse saanud Ķemeri elanike vajadusteks. 1928. aasta augustis kuulutati välja veetorni ehitamise konkurss ja samal aastal alustas torni ehitamist tuntud Riia ehitusettevõtja Hermanis Liepiņš (1872-1942). 22. veebruari 1929 varahommikul puhkes uues, juba 40 meetri kõrguses hoones aga tulekahju. Kuna talv oli väga külm, süüdati torni põhjas tuli ja soojus liikus plekktorude kaudu ülespoole. Kõik torni seinte välis- ja sisekülgedele ehitatud puidust tellingud põlesid täielikult maha. Arhitekt Frīdrihs Skujiņši (1890-1957) projekteeritud Ķemeri veetorni ehitus sai valmis juba samal aastal.

Klassikalistes arhitektuurivormides rajatud hoone on nii tehniline ehitis kui ka vaatetorn. Kunagi asusid tornis mineraalvee- ja joogivee reservuaarid, kuid tänapäeval on seal vaid 300 m3 suurune joogivee reservuaar. Torni ülemisel platvormil asub 42-meetrine vaateplatvorm, millelt saab vaadata Ķemeri ümbrust.

1930. aastast kuni 1941. aastani oli vaateplatvorm populaarne turismiobjekt. Sõjajärgsel perioodil kasutati Ķemeri veetorni ainult veeteenuste osutamiseks.

Projekti käigus tehtud parandused

Projekti raames loodi Ķemeri veetorni turismiinfopunkt, Ķemeri ajalugu käsitlev näitus ja renoveeriti mõlemad vaateplatvormid, üks 3. korrusel ja teine katusekorrusel.

Ķemeri veetorn restaureeriti vastavalt oma ajaloolisele välimusele, uuendati selle fassaadi ajalooline värv, torni katuse balustraadid, paigaldati korrustevahelised katteplaadid, hoone sissepääsu ukse juurde ehitati kaldtee ja esimesele korrusele ehitati ligipääsetav tualettruum.

Investeeriti 1 062 994,09 eurot. Sellest ERFi rahastus 633 691,13, riigi ja omavalitsuse rahastus 429 302,96 eurot.

Projekti viis ellu Jūrmala linnavolikogu.