Alūksne lossi lõunatorn

Alūksne loss (Marienburg) asub Alūksne järve suurimal saarel ehk Pilssala saarel.

1342. aastal lõpetas Liivimaa ordu meister Burhard von Dreilevani juhtimisel Alūksne järve maalilisel saarel asuva kivilinnuse ehitamise ja 25. märtsil pühitseti see sisse. Nimi Marienburg anti lossile selle mälestuseks, et see sai sisse pühitsetud Maarja kuulutamise päeval. Arnold von Vietinghoffist sai lossi komtuur.

Kuni 1560. aastani oli Alūksne idas Liivi ordu peamine linnus. See oli oluline kaubanduskeskus, kuna asus Riiast Pihkvasse viiva tee ääres. Komtuuri sõjaväeosa koosnes 200 raskelt relvastatud ratsaväelasest ja umbes 300 vasallist.

1560. aastal Liivi sõja ajal vallutasid lossi Vene tsaari Ivan Julma väed. Järgnevatel aastatel valitsesid lossi nii venelased, poolakad, sakslased kui ka rootslased, kes hävitasid korduvalt iidseid läti asulaid. Pärast 1661. aasta rahulepingut läks Alūksne loss rootslaste kätte. 1680. aastal rajati kaitseehitisi nii lossi kui ka linna ümber.

Hoolimata sellest, et linnust anti ühelt teisele edasi, pidas see vastu 360 aastat, millest 218 aastat ei olnud see kordagi vallutatud.

Alūksne lossi ühendab mandriga umbes 120 meetri pikkune puust sild. Alūksne lossi kogumõõtmed olid peaaegu 200 m pikkuses ja 100 m laiuses. Pealinnust ehk ordu kastelli ümbritseb umbes 80 x 65 m suurune põhjapoolne eeslinnus, mis on 810 x 90 m suurusest lõunapoolsest eeslinnusest eraldatud 1,3 m paksuse lõunapoolse vaheseinaga. Peamise ordulinnuse kastelli plaan oli peaaegu ruudukujuline, selle servad olid ligikaudu 30 m pikkused.

Lõunapoolse eeslinnuse hoovi kasutati majapidamis- ja garnisoni tarbeks. Siin asusid käsitööliste töökojad, teenindajate ja sõdurite elukohad. Hoovis oli ka jahvatusveski ning hobuste ja kariloomade tallid.

Linnus hävitati 1702. aastal Põhjasõja ajal ja sellest ajast peale ei ole seal enam elatud.

Alūksne lossivaremeis toimus Läti keskaegsete losside kultuurikihi üks suurimatest kahjustamistest. Kui 1970ndatel aastatel ehitati Läti NSV kultuuriministeeriumi loal lõunapoolse eeslinnuse põhjaossa lava, kaevati ilma igasuguse uurimiseta välja üle 2 meetri paksune kultuurikiht.

Alūksne lossi kaheksast tornist on restaureeritud 16. sajandi teise poole eeslinnuse nurka ehitatud lõunatorn, mis sobib tulirelvade jaoks. Uuendamise käigus restaureeriti torni algsed kiviseinad ja rekonstrueeriti keldrikorruse võlv. Torni kolm korrust on omavahel ühendatud puidust sisetrepiga, mis on avatud tüüpi. Tornile ehitati uus kooniline katus, mis kaeti punaste savist katusekividega. 2022. aastast on külastajatele avatud näitus „MARIENBURGi kaheksas vend“. Tegemist on keskaegse Alūksne teemalise valgus- ja heliseiklusega.

„MARIENBURGi kaheksas vend“ on silmapaistvate professionaalide koostöö. Lugu räägib lossi kaheksandast tornist, mis mäletab kõike alates Marienburgi lossi ja Maarja sünnist kuni tänapäevani, kuni meieni välja. See on lugu kõige tähtsamast – soovist ja õigusest olla tõetruu, ning armastusest, mis ei lõpe kunagi. Loo koostas ja laulis lahti Läti Raadio koor.

Projekti raames konserveeriti arheoloogilise uuringu käigus paljastatud müürid ja lossihoovis asuv lõkkekoht. Ellu viidi torni ühendava kivimüüri konserveerimistööd. Keskaegse lossi ümber rajati jalutusrada ja haridusotstarbeline näitus, mis tutvustab külastajatele lossi ajalugu.

Investeeriti 652 868,79 eurot Sellest: ERFi rahastus 251 566,13 eurot; riigieelarve toetus omavalitsustele 13 318,20 eurot, omavalitsuse rahastus 799 734,46 eurot.

Projekti viis ellu Alūksne piirkonna omavalitsus.