Jelgava vanalinna kvartal

Jelgava vanalinna tänava ehk Vecpilsētas iela kvartal

Jelgava vanalinna tänava kvartal on linna vanima ehitisega osa, mille puithooned Teise maailmasõja ajal ei hävinud. Ehitiste piirkond arenes välja 18. ja 19. sajandil.

Euroopa Regionaalarengu Fondi projekti „Jelgava vanalinna ajakohastamine ja kohandamine turismi arendamiseks“ raames tehti vanalinna heakorrastustöid – restaureeriti tänavate sõidu- ja kõnniteed, säilitades munakivid, paigaldati laternad ja pingid ning ajaloolise Dobele värava mälestussilt. Vanalinna tänava kvartalisse paigutati infotahvlid, mis näitavad Jelgava turismiatraktsioone ja annavad teavet linna kohta erinevatel aegadel.

Jelgava vanalinna maja

Jelgava vanalinna maja on riikliku tähtsusega arhitektuurimälestis ning üks vanimaid ja väärtuslikumaid tänaseni säilinud puidust elamuid Jelgavas, mis pärineb 18. sajandi lõpust. Kr. Barona iela 50 ja Vecpilsētas iela 14 hoonete ühendamisel ehitati välja ja renoveeriti üks ühtne hoone, mis koosneb Jelgava vanalinna majast ja Zemgale restaureerimiskeskusest. Jelgava vanalinna majas on avatud näitus „Maja räägib lugu“. Zemgale restaureerimiskeskuses aga saab näha metall-, klaas-, portselan-, keraamika- ja tekstiilirestauraatorite igapäevatööd ning siin korraldatakse ka harivaid üritusi.

Jelgava vanalinna maja näitus asub ajaloolises korteris. Maja lugu on esitatud kolmes suures kullast laekas. Laekasahtleid avades saavad külastajad teavet Jelgava puitarhitektuuri, Jelgava vanalinna maja, selle ajaloo ja restaureerimise kohta. Näitusel kasutatakse uuenduslikke ja interaktiivseid lahendusi – videod, animeeritud fotod, audiogiidid (läti, inglise ja vene keeles). Spetsiaalselt näituse jaoks loodud olmeesemete ja heliteoste abil saavad külastajad kogeda vanaaegse maja atmosfääri ja saada näituse askeldamise osaks.

Vaadata saab ka iseloomulikku puust pööningut, mille vanad puitkonstruktsioonid säilitati võimalikult suures ulatuses. Maja pööningul hakkavad toimuma kunstnike loodud erinevad temaatilised näitused.

Jelgava vanalinna majas on võimalik rentida seminariruumi, mis sobib konverentside, koosolekute ning erinevate loominguliste ja seltskondlike ürituste korraldamiseks.

Jelgava vanalinna maja – video

Jelgava vanalinna maja räägib lugu – video

Elukäsituse ja ametite talu

Aadressil Vecpilsētas iela 2 asuv hoone on oluline näide Läti ajaloolisest linnaarhitektuurist, mis on säilitanud oma 18. -19. sajandivahetuse vormi ja planeeringu ruumilise struktuuri. Väärtuslik on hoone ruumiline ja fassaadi vorm linna avaliku ruumi suhtes (vanalinna ja Jāņa Asara iela tänava suunas), kus fassaadid on säilitanud oma algse kompositsiooni, fassaadi dekoratiivsed detailid ja katuse.

Elukäsituse ja ametite talus toimuvad nii keraamika- kui ka kudumise töötoad. Külalistel on iga päev võimalus näha kangakuduja ameti näidisdemonstratsioone ja vaadata meistreid tööd tegemas, näiteks Zemgale mustrilisi seelikuid kudumas, villaseid suurrätte, vöösid ja kangaid valmistamas, särke ja tanusid õmblemas ja tikkimas, samuti Viļumsonsi kangastelgedel keerulisi mustreid kudumas.

Eelneval kokkuleppel saab teha giidiga ekskursiooni, tutvuda hoone ajaloo ja sisustusega, avastada kangakudujate töönüansse ning näha, kuidas valmistatakse rahvarõivaid ja proovida ise kangast kududa.

Pärast külastust saab vaadata teist renoveeritud maja aadressil J. Asara iela 1 ja nautida maitsvat toitu äsja avatud kohvikus Brokastnīca.

Vecpilsētas iela 14 asuva kolmekorruselise puitmaja restaureeriti ja rekonstrueeriti, ühendades selle kõrvalasuva kahekorruselise kivihoonega. Seda ajakohastati ja hoone ehitati restaureerimistöökoja vajadusteks ümber. Ka ümbruskond heakorrastati.

Pikka aega oli puitmaja lagunenud olekus, kuna see ei toetunud mitte monoliitsele vundamendile, vaid kivirahnudele ja telliskivifragmentidele. 2018. aastal ehitusega alustades tõsteti see üles, ehitati uus vundament, hoone paigutati õigesse asendisse tagasi ja restaureeriti maja ajaloolised puidust originaalkonstruktsioonid. See oli Läti mastaabis keeruline ja ainulaadne protsess.

Et maja oleks võimalikult autentne, kasutati ehitusprotsessis ajaloopäraseid tehnoloogiaid. Lagedes, seintes ja põrandates kasutati maksimaalselt olemasolevaid ja taaskasutatud ehitusmaterjale. Ka põrandate restaureerimisel kasutati vanu telliseid, paljastati ehitustööde käigus välja kaevatud maja kelder ja ainulaadne pööning. Hoovi sillutis on valmistatud ajaloolistest sillutuskividest, mis kaevati välja hoovis insenerkommunikatsioonide paigaldamise ajal.

Restaureerimisega säilis objektil ruumide eri viimistluste ülevaade, mis näitavad interjööri ajalooliste stiilisuundumuste arengut ning maja elanike maitset, elustiili ja materiaalseid vahendeid.

Investeeriti 3 139 228,89 eurot. Sellest ERFi rahastus 821 263,00 eurot, riigi ja omavalitsuse rahastus 2 317 965,89 eurot.

Vecpilsētas iela 2 ja J. Asara iela 1 asuvate hoonete restaureerimis- ja ümberehitusprojekt nägi ette ajaloolise hoonemahu säilitamist ja taastamist ning Jāņa Asara iela tänava poolele hoone uue mahu ehitamist – kadunud laohoone asemele rajati vanale vundamendile varjualune, hoovi ehitati väikerajatised (puukuurid, katusealune, WC), hoov heakorrastati, hoonete täiendava elemendina nähakse ette keraamikatöökoda.

Vecpilsētas iela 2 asuva hoone fassaadid säilitavad hoone ajaloolise mahu, fassaadi jaotuse, akende ja uste mahu suhte fassaadi tasapinna kontekstis.

Ehitise ajakohastamise käigus keskenduti eelkõige hoone puitseinte kandevõime taastamisele, säilitades samal ajal nende autentse väljanägemise.  Katus kavatsetakse taastada algse katusekattega, nimelt S-kujuliste punastest savikeraamiliste plaatidega. Restaureeriti laiadest laudadest põrand, tugevdati ja restaureeriti laekonstruktsioon ja selle viimistlus, remonditi puidust trepikoda, tugevdati ja eksponeerimiseks valmistati ette originaalse dekoratiivse maali fragmendid, restaureeriti originaalsed uksepiitade täidised, need restaureeriti originaalnäidiste järgi (sealhulgas furnituur), restaureeriti ja eksponeerimiseks pandi välja originaalkütteseadmed (soojenduskoht ja ahjud).

Investeeriti 1 728 180,39 eurot. Sellest ERFi rahastus 1 417 953,33 eurot, riigi ja omavalitsuse rahastus 62 556,76 eurot

Projekti viis ellu Jelgava linna omavalitsus.