Liepāja 17.-19. sajandi interjööriga muuseum. Proua Hoyeri külalistemaja

Liepāja Kungu iela ja Bāriņu iela tänavatel asuvad mitmed unikaalsed 17. ja 18. sajandi hooned. Neist kõige märkimisväärsem on Bāriņu tänava ajaloolises hoonetekompleksis „Kungu kvartāls“ (Härrasrahva kvartal) asuv proua Hoyeri kunagine külalistemaja. Tegemist on Liepāja ühe vanima puitelamuga. Tänapäeval on Kungu iela 24 asuv hoone tänu hoolikale restaureerimisele muudetud 17.-19. sajandi interjööriga muuseumiks.

Hoone varaseimad andmed pärinevad aastast 1677, mil David Hoyer abiellus hollandlanna Margarita Gertrud Holstiga ning hakkas pidama külalistemaja ja kõrtsi. 1697. aastal sai hoone kuulsaks sellega, et seal elas vähem kui nädal aega Vene tsaar Peeter I.

Esimesed dokumentaalsed tõendid hoone kohta võib leida aastatel 1738-1742 koostatud linnakaardilt, kus see on kujutatud väikese ristkülikukujulise hoonena. 1797. aasta kaardil aga on hoone kujutatud juba praegustes mõõtmetes. 19. sajandil ja 20. sajandi alguses läbis hoone mitmeid ümberehitusi. Nõukogude võimu ajal kasutati hoonet aga Liepāja laevandus- ja kalandusmuuseumina.

Maja on traditsioonilise kolmeosalise plaaniga, mida on mõlemalt poolt laiendatud.  Keskosas asub kõrts ja mantelkorsten, paremal pool aga eluruumid. Majas on säilinud rikkalikult profileeritud palklaed ja ühes toas paljastati 18. sajandi algusest pärit seinamaalingud. Restaureerimise käigus leiti mitu olulist ajalootunnistust. Neist olulisim on 1802. aastal vermitud Hollandi kuldtukat.

Pärast restaureerimis- ja ümberehitustöid sai hoonest 17.-19. sajandi interjööri muuseum, kus proua Hoyeri ajaloolise külalistemaja esimese korruse ruumid on sisustatud ajastutruu sisekujunduselementidega. Hoone teisel korrusel aga on võimalik pääseda 19. ja 20. sajandi vahetuse linnaperekonna Stendersi korterisse.

Hoone esimesel korrusel restaureeriti 17. sajandi lõpu ruumikujundus, tuues esile säilinud ruumide kaunistused ja puitmaalinguid. Teisel korrusel on osaliselt säilinud ruumide 19. sajandi planeeringu struktuur ning restaureeriti originaalne sisekujundus, sealhulgas koopiad hoones leiduvatest ajaloolistest tapeetidest. Hoone siseruumides viidi ellu puitkonstruktsioonide konserveerimine ja proteesimine ning kiviseinte, värvitud puitseinte ja lae restaureerimine, kahhelkividest ahjude restaureerimine ja ahjude rekonstrueerimine, uuendati mantelkorsten, vanaaegne tualett ehitati ümber.

Ka hoone välisilmet rekonstrueeriti – restaureeriti fassaadi ajalooline värv ja saviplaatidest katus, aknad ja uksed, ehituspuusepatöö elemendid ning valmistati vajalikud ajaloolised koopiad.

Ka proua Hoyeri hotelli hoov heakorrastati, säilitades ja taastades 17.-19. sajandi Liepājale iseloomulikke elemente ja detaile – restaureeriti munakividest tee, hoovi paigutati 18. sajandi originaal-kivikaev ja selle katmiseks valmistati sobiv varikatus. Ajaloolistest näidistest valmistati puidust pingid, vihmavee kogumiseks otsiti juurde puidust tünnid, rajati väike maitsetaimede aed ja restaureeriti algne kõrge puidust tara.

Investeeriti 3 170 803,65 eurot Sellest ERFi rahastus 1 600 000,00 eurot; riigieelarve toetus omavalitsustele 70 588,24 eurot, ülejäänud kulud kattis omavalitsus.

Projekti viis ellu Liepāja linna omavalitsus.