Carnikava küla

Carnikava piirkonna vaimseks kultuuripärandiks on ka kalandustraditsioonid. Need pärinevad liivi kaluriküladest ja saksa ajast, mil kalurite maksudeks oli tünn silmuseid või teatud arv lõhekala, seda kuni laevaehituse arenguni 19. sajandil ja 20. sajandi alguses (kuni Esimese maailmasõjani) ja tänapäevani.

2012. aastal avatud koduloomuuseumis saab näha Carnikava piirkonna ajaloo- ja kultuuripärandit. Hoone on lähedalasuva 1851. aastal Gauja jõe suudme juurde ehitatud kalurite ja praamimeeste maja „Cēlāji“ koopia. Riiast Pärnusse kulgev maismaatee kulges varem piki laheäärt ning üks kolmest tähtsamast Gauja jõe alamjooksu ületuskohast oli „Cēlāji“. Selle maja elanikud vedasid reisijaid ja kaupu üle jõe 19. sajandi lõpuni välja. Originaalhoone kui 19. sajandi Vidzeme kaluritalu silmapaistev näide anti 1966. aastal üle Läti Etnograafilisele Vabaõhumuuseumile.

Carnikavas asub ainulaadne looduspark Piejūra, mis on NATURA 2000 ala (Euroopa Liidu liikmesriikide erikaitsealade võrgustik) ja vanuselt Läti kolmas vanim looduspark (asutatud 1962. aastal). Mereäärne looduspark piirneb rannikuga 38 km ulatuses, ulatudes Riia lahe kaldast Riia põhjaosas kuni Saulkrasti piirkonnani ning laiub kogu Carnikava piirkonna rannikuala territooriumi. Looduspargi territooriumi läbib üks Euroopa tähtsamaid rändlindude lennuteid.

Gauja on üks Läti kaunimaid jõgesid, mis suubub Carnikava juures merre. Gauja suudmeala on ainus Läti puutumatu maastikuga suudmeala ning ainus Läti suurte jõgede suudmeala, kuhu ei ole rajatud sadamat. See on ainulaadne mitte ainult Lätis, vaid ka Euroopas. Gauja jõesuu kuulub mereäärse looduspargi erikaitsealasse ja Gauja jõesuus on silmuseid püütud juba sajandeid. Carnikavas on silmuste püügi ja töötlemise vanad traditsioonid ja meetodid säilinud tänaseni välja.

Peoväljak, mille promenaad kulgeb Gauja jõe kaitsetammi pidi, külgneb Gauja jõega ning loob kultuuri- ja looduspärandi vahelise sünergia. Sellel asuvad Läti skulptori Viļnis Titānsi skulptuur „Mälestus“ ja Lāčplēsise ehk Karutapja ordu kavaleride ausammas.

Suundudes peoväljakult Gauja jõe kaitsetammi promenaadile ja üle Vecgauja jõe silla, jõuate Carnikava koduloouuringute keskuseni. Promenaadilt ja sillalt on näha Carnikava kalurikodu – Vecgauja kaldaile ankrusse pandud kalapaadid, õues kuivavad kalavõrgud ja mõrrad, kalurid askeldavad ringi. Minnes varahommikul jalutama, näete kalureid, kes istuvad oma paatidesse ning lähevad piki Vecgauja jõge Gauja jõkke ja merre kala püüdma.

Projekti raames laiendati Carnikava koduloouuringute keskust (aida ja varjualuse ehitamine), et paigutada sinna näitus. Koduloonäitust laiendati ka vastvalminud aidahoonesse.  Ehitati peoväljak, valgustatud jalakäijate/jalgrattatee piki Gauja kaitsetammi ehk Gauja promenaadi ja jalakäijate sild Carnikava kodulookeskusse. Carnikava piirkonnas hakati pakkuma giidiga ekskursioone, Carnikava kodulookeskuses korraldatakse mitmeid temaatilisi kontserte ja üritusi ning loodi ühtne marsruut, mis ühendab Carnikava piirkonna keskuse kultuuriajaloolised objektid.

Investeeriti 1 534 306,90 eurot. Sellest ERFi rahastus 706 642,50 eurot, riigi ja omavalitsuse rahastus 827 664,40 eurot.

Projekti viis ellu Carnikava piirkonna volikogu.