Dobele linnus

Dobele linnamäel on juba meie aja algusest saati asunud kindlustatud Zemgale puitlinnus, mille ümber kujunes suur iidne linn. Kui ristisõdijad alustasid oma sõjakäike põhja suunas, pidid Dobele elanikud korduvaid rünnakuid kogema. Linnus piirati mitu korda sisse ja selle ümbrust kahjustati tõsiselt, mille tulemuseks oli näljahäda. Tugevamatele jõududele mitte alla jäädes põletasid semigallialased 1289. aastal ise puulinnuse maha, et see ei satuks vaenlase kätte, ja läksid ära Leetu.

Seega läks Dobele territoorium Liivimaa ordu alla. 1335. aastal alustati ordumeistri Eberhard von Monheimi juhtimisel Semigallia linnuse asemele kivilinnuse ehitamist. Vastvalminud linnusest sai maakonna valitsejate ehk komtuuri asukoht. Aja jooksul hakkasid selle ümber taas tekkima kohalike elanike asulad.

Kui Liivimaa 1561. aastal lagunes, liideti Dobele vastloodud Kuramaa ja Semigallia hertsogkonnaga. Lossi viimane komtuur Thijs von der Recke ei tahtnud oma valdust hertsog Gotthard Kettlerile loovutada, mis viis kahe poole vahelise sõjalise konfliktini. Selle tulemusena sai hertsog Dobele oma valdusse, andes Jaunpilsi von der Reckele. Hertsogiriigi eksisteerimise ajal oli linnus komandantide ehk garnisoni ülemate elukoht.

Üks tähelepanuväärsemaid linnuseelanikke oli Elisabeth Magdalena, hertsog Friedrich Kettleri lesk. Hertsoginna oli kogu piirkonnas ravimtaimede hea tundmise poolest tuntud. Sel perioodil tehti ulatuslikke ehitus- ja heakorrastustöid, sealhulgas ehitati lossikirik ja suur viljapuuaed.

Poola-Rootsi sõda ja Suur Põhjasõda põhjustasid 17. -18. sajandil linnusele kõige suuremaid kahjustusi. Sellele järgnes 18. sajandi alguse katkuepideemia, mis pani selle asustusele punkti. Linnuse endine roll silmapaistva keskusena kadus ja 1729. aastal lakkas selle asustus täielikult. Müürid muutusid peagi rusudeks ja kohalikud kasutasid kive omaendi kodude ehitamiseks. Hilisematel sajanditel, nagu ka tänapäeval, kasutati linnuseplatsi kultuuriürituste toimumiskohana.

Dobele lossi Liivi ordu kabel, mille kallal tegid arheoloogid, restauraatorid, arhitektid ja ehitajad tööd rohkem kui kaks aastat, anti kasutusse 2020. aastal ning objektist sai multifunktsionaalne kultuuri, käsitöö ja turismi arendamise keskus.

Dobele Liivi ordu linnuse varemed ja linnamägi kui piirkonna vanim ja tähtsaim tõend keskaegsest kultuuriajaloost on Dobele piirkonna üks populaarsemaid turismiobjekte, mida külastab igal aastal mitu tuhat külastajat.

Linnuse kabel ehitati algselt umbes 1335. aastal ja see on algusest peale olnud lossikompleksi domineeriv hoone, mis on säilitanud oma kuju tänapäevani.

Ehitustööde käigus tehti müüride arheoloogilised uuringud, need konserveeriti ja ehitati uus taristu. Esmalt linnusemüürid konserveeriti ja restaureeriti kriitilised kahjustused, mille tõi üksikasjalikult välja autorijärelevalve tegija Pēteris Blūms koos restaureerimisspetsialistiga.

Hoone funktsionaalne jaotus näeb ette, et:

1) kabelil on mitu sissepääsu: hoone peasissepääs läbi ajaloolise sissepääsuava läänefassaadil; kaks sissepääsu läbi teisejärguliselt paigutatud lõunafassaadi avade; põhjafassaadil ajalooline keldrikorruse sissepääs töötajate jaoks; olemasolev sissepääs läbi avause väljaspool linnusevaremete territooriumil asuvat ajaloolist (ei ole originaal) treppi koos väljapääsudega idatiiva 2. korrusel ja katuse tasandil, millel on vaadeldava eksponaadi funktsioon ilma alalise kasutuseta;

2) keldrikorrusel on külastajate garderoob, avalikud koridorid, külastajate ja personali WC, tehniline ruum, sisseehitatud köögiala ja idakeldris asuv näitusteruum;

3) 1. korrusel asuvad näitusteruumid, mida saab kasutada ka seminaride ja konverentside korraldamiseks (välja arvatud lisavalgustus 60 inimest mahutava ruumi keskosas);

4) 2. korruse idaosas asub avatud trepiga näitusesaal;

5) katusekorrusel on avalikkusele avatud vaateplatvorm ja tehnilised ruumid, mis asuvad kaldkatuse all katusekatte keskosa kohal. Neid tehnilisi ruume kasutatakse gaasikütte- ja ventilatsiooniseadmete paigutamiseks.

Ehitustööde käigus säilitati linnuse arhitektuurne vorm üldjoontes varemete olemasoleva siluetina. Ülemise katte ja katuseterrassi tase asub kahe hooneosa müüride vahel. Kaugemalt vaadates silueti uued katuseelemendid varemete üldise silueti taju ei muuda. Lähedalt vaadates on müüridevahelised uue katuse osad näha vaid fragmentaarselt ja enamiku nurkade alt pole neid üldse näha.

Investeeriti 3 235 117,42 eurot. Sellest ERFi rahastus 1 000 632,00 eurot, riigi ja omavalitsuse rahastus 2 234 485,42 eurot.

Projekti viis ellu Dobele piirkonna omavalitsus.