Alsunga loss

Liivimaa ordu Alsunga loss ehitati 1372. aastal ruudukujulise kindlustatud ehitisena, millel on sisehoov. Vanast linnusest on tänaseni säilinud osa idatiiva keldritest, lõunakorpus ja kaks kindlustustorni.

Loss on Lätis ja mujalgi ainulaadne, sest see on üks vähestest keskaegsetest lossidest, mis on osaliselt oma ajaloolisel kujul säilinud. Lõunakorpuses asub palju kultuuriajalooliselt väärtuslikke esemeid ning mõned Kurzeme vanimad originaalinterjöörid. Vaadata saab Alsunga lossi ajaloonäitust. Eripakkumised hõlmavad kirjade kirjutamist sule ja tindiga, suiti naiste, suiti meeste või torupillimängijate esinemisi ning lossitorni renti abielutseremoonia või muude eriliste sündmuste jaoks.

Lossikompleks ehitati järk-järgult 14. sajandist 19. sajandini ning seda on mitu korda ümber ehitatud.

On teada, et 1566. aastal renditi Kuramaa hertsogiriigile kuuluv Alsunga loss Friedrich von Kanitzile. Seitse aastat hiljem ehk 1573. aastal ostis Alsunga ja sellele kuuluvad maad ära Jacob von Schwerin. Suur osa lossi ümberehitustöödest toimus just Schwerini ajal.

Loss sai 1659. aastal Rootsi-Poola sõja ajal kahjustada ja selle tegelik ulatus dokumentides ei kajastu. Mainitud remonditööd olid tõenäoliselt seotud hilisema perioodiga – pärast sõjategevuse põhjustatud hävitustööd toimunud uuendamisega. Loss kuulus Schwerini suguvõsale 1738. aastani, mil selle ostis Kuramaa ja Semigallia hertsog Ernst Johann von Bühren.

Kui loss läks hertsogi omandisse, olid mõned selle hooned varemetes või juba kadunud. 18. sajandi viimasel kolmandikul lossi majanduslik tähtsus ja kasutus suurenes. Pärast hertsogiriigi lagunemist läks loss 1796. aastal Venemaa krooni omandisse. 19. sajandi esimesel poolel renditi see üürnikele, kuid pärast Esimest maailmasõda läks see valla omandisse. 1925. aastal projekteeriti lossi lõunakorpuse kohandus, et seal saaks asuda valla arstikabinet ja korterid, mis kiideti heaks 1927. aastal. 1950. aastal töötas arhitekt E. Zivtiņš välja projekti, et edelatorni ja lõunakorpusse saaks rajada postkontori ja telefonikeskuse, kuid projekt jäi realiseerimata. Edaspidi kasutati lõunakorpust kooli vajadusteks.

Projekti raames viidi ellu Alsunga lossi lõunakorpuse päästmis- ja restaureerimistööd. Uuendati esimese ja teise korruse talad, samuti paigaldati suurtükiväravate luugid, valgustus ja lossi lõunatiiva pööningule paigutati purre. Purre on mõeldud selleks, et turistid saaksid pööningut ja ajalooliselt olulist säilinud pärandit näha.

Tehti Alsunga lossi lõunakorpuse katuse remont. Kõik katusekivid demonteeriti, sorteeriti ja pesti ära. Pärast katusereljeefi tasandamist asetati olemasolevad terved katusekivid jälle tagasi ja puuduolevad kahjustatud kivid asendati sarnaste kividega. Lisaks katusekatte remondile paigaldati lossi lõunakorpusse piksekaitsesüsteem.

Alsunga lossi lõunakorpusse loodi püsinäitus, mis annab teavet 17. sajandi Alsunga lossi ja selle valitseja ehk Schwerini suguvõsa ajaloo kohta – just Ulrich von Schwerini valitsemise ajal omandas suitide piirkond selle omapärasuse, mis viis suiti kultuuriruumi kandmiseni UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja. Näitus sisaldab nii valgus- ja heliinstallatsioone kui ka virtuaalreaalsuse lahendusi, mis võimaldavad igal külastajal suiti kultuuri ilmingutega tutvuda. Väikesed külastajad saavad kokku panna suuri suiti prosse või suiti krae puslesid.

Investeeriti 352 939,81 eurot. Sellest ERFi rahastus 299 998,83 eurot, riigieelarve toetus 13 235,25 eurot ja omavalitsuse kaasrahastus 39 705,73 eurot.