Grobiņa arheoloogiline ansambel

Ālande jõe puhkekompleksi matkarada kulgeb läbi Grobiņa piki Ālande jõe looklevaid käände 3 kilomeetri ulatuses. Raja kõrval voolab Ālande jõgi – peatumatult nagu aeg ning siin maasse, kivisse ja sõnadesse raiutud legendid.

Grobiņa algne asula pärineb juba kiviajast. Hiljem, m.a.j. aastatuhande algul sai praeguse Grobiņa territooriumist läänebalti hõimu – kuralaste ehk kuršide – asula. Kuralased olid osavad käsitöölised, kaupmehed ja sõdalased. Kuralaste kohta on kõige paremini teada see, et nad olid võimsad meresõitjad ja tegid Läänemerel rüüsteretki. Isegi tänapäeval on paljudes Läänemere rannikul asuvate Euroopa paikade koha- ja tänavanimed kuralastega seotud.

Alates 7. sajandist rajasid skandinaavia sisserändajad kuralaste aladele mitme sajandi suurima skandinaavia meremeeste asula väljaspool nende päritolumaid. Grobiņas elanud skandinaavlased olid peamiselt pärit Gotlandilt ja tänapäeva Rootsi keskosast. Kohalike elanike kuralaste ja skandinaavlaste vahelised suhted olid mitmesugused ja dünaamilised. Siiski suutsid need kaks rahvast koos eksisteerida, võttes aja jooksul teineteiselt erinevaid eluviise ja kultuuritunnuseid üle. Kuna skandinaavia asunikud säilitasid sajandite jooksul pidevalt kontakti oma kodumaaga, sai praegusest Grobiņast Läänemere idarannikul üks olulisemaid viikingieelsete aegade diasporaa asupaikasid. Grobiņa arheoloogilist ansamblit peetakse ainulaadse kommunikatsioonikogemuste muutuste võtmeks. Viikingiajale eelnenud perioodil ehk 7. -9. sajandil sai Grobiņast kõige varasem ja muljetavaldavam Skandinaavia ülemeremaade asula Läänemere idakaldal.

Skandinaavia koloonia olemasolust annab tunnistust Grobiņa arheoloogiline ansambel, mis on autentne ja hästi säilinud arheoloogiliste leiukohtade ja ehitiste kogumik skandinaavia asunike ehk viikingite-eelsest ajast. Arheoloogiliste väljakaevamiste käigus saadud materjali rikkalikkus ja mitmekesisus on ainulaadne, seetõttu kanti Grobiņa arheoloogilise ansambli mälestised UNESCO maailmapärandi Läti riiklikku nimistusse ja see on nomineeritud UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Grobiņa arheoloogiline ansambel koosneb mitmest sama perioodi arheoloogilisest mälestisest: Grobiņa keskaegne linnus koos bastionidega, Grobiņa linnamägi (Skābarža mägi) ja muinaslinn, Priediena kalmed, Atkalnu kalmed, Smukumu kalmed ja Porāni (Pūrāņi) kalmed, mis asuvad kompaktselt Grobiņas ja selle vahetus ümbruses. Ālande jõgi omakorda seob neid ajaloolisi kohti ja sündmusi oma teel ühendava maastikuelemendina.

Seepärast asub üks Ālande jõe puhkekompleksi jalutuskäigu algustest Grobiņa keskaegses bastionidega linnuses. Selle ehitus algas 13. sajandi keskel. Grobiņa linnust mainitakse esimest korda ajalooallikates nime “hus to Grobin” all seoses 1263. aasta sündmustega, mil Liivimaa ordu ründas Grobiņat ja põletas kuralaste puulinnuse maha. 1328. aastal ehitati Grobiņa linnus Ālande jõe paremal kaldal uuesti üles, umbes 200 m kõrgusel Grobiņa linnamäest ehk Skābarža mäest. Kuigi linnus oli sajandeid oluline sõjaline kindlustus, kaotas ta selle funktsiooni 1795. ja 1812. aasta sõjategevuse tagajärjel ning lagunes sajandite jooksul varemeteks. Tänaseni on säilinud linnuse keskaegsed müürid, 17. sajandil rajatud kindlustusbastionid, vallikraavid ja järsakud.

Grobiņa linnamägi (Skābarža mägi) ja vanalinn hõlmavad 6,24 hektari suuruse ala Ālande jõe paremal kaldal. Linnamägi on kaetud üle 20 valgepöögiga ning selle nõlvad ja platoo servad on hästi säilinud. Asustusala on seevastu suures osas kaetud linnaehitiste, taristu ja põllumaaga. Koos säilitavad Grobiņa linnamägi ja muinaslinnus endas Läti tõenäoliselt vanima linna tunnistusi, mis oli asustatud keskmisest rauaajast alates ning mis seondub peamiselt 7.-9. sajandil kuralaste ja Skandinaaviast sisserännanute kooseksisteerimisega.

Priediena kalmed peidavad endas umbes 2000 matuseküngast, millest igas võib olla maetud mitu inimest. Need on toonase Grobiņa elanikud kuralased ja skandinaavia asunikud, kes elasid siin 7. kuni 9. sajandini. Lisaks säilitavad Priediena kalmed unikaalseid tõendeid nende skandinaavia asunike ja kohalike kuralaste kogukonna kooseksisteerimisest.

Projekti raames ehitati Ālande jõe äärde puhkekompleks. Lava ehitati ümber, täiendades seda ümberehitatava katusega. Valmis sai lavatagune ala ja keskaegsete linnusevaremete territoorium. Ālande jõe linnusenõlva äärde ehitati avatud puitterrass koos trepikaskaadidega. Pils iela tänava promenaadilt Priedulājini rajati 2,5 kilomeetri pikkune jalutusrada, mis kulgeb linnusevaremetest mööda. Rajal asuvad infotahvlid ja puhkekohad. Priedulājis asub paatide jõkke laskmise koht.

Investeeriti 972 840,30 eurot. Sellest ERFi rahastus 400 000,00 eurot, riigieelarve toetus 59 729,43 eurot ja omavalitsuse kaasrahastus 513 110,87 eurot.

Projekti viis ellu Grobiņa piirkonna omavalitsus.